Frank Sinatraga juuksuris

Igapäevane karm tegelikkus - pimedas tööle, pimedas koju, kiire valge päeva ampsatus lõunat sööma minnes - oli vaikselt hakanud hinge uuristama.. Praktiline mõistus küll üritas asju nii ja naamoodi seletada, kuid sellest polnud eriti kasu. Takerdunud tunne ei kadunud.
Täna aga vedas, mind saadeti vanalinna asju ajama. Lõpuks ometi sain töötada värskes õhus! Üks ülesanne täidetud, kõndisin reipalt läbi vanalinna. Isegi päike näitas vahepeal enda kitsast nägu.
Möödusin juuksurisalongist. Läbi akna oli näha tühje klienditoole ja elavalt vestlevaid juuksureid. Pidurdasin ja astusin uksest sisse. Frank Sinatra laulis raadios mahehäälselt jõuludest. Juuksurid vakatasid vait ja muundusid klienditeenijateks.
Istusin juuksuritoolis, kuulasin jõuludzässi ja tundsin, kuidas pimeda aja stress koos juuksesalkudega põrandale libises. Just selles ruumis pidin antud ajahetkel olema. Töised asjaajamised olid lihtsalt suunaviidad.