neljapäev, 22. märts 2007

Kõrge temperatuuriga maasikatonaalsus

Kui oled rändaja loomusega, kaasnevad sellega ka hooajalised rahutuse perioodid, mille pikkust ja raskust ei saa ette ennustada. Seega rahulolu hetkedel on rahu ja mõnusa äraolemise hoidmine ja säilitamine väga oluline. Kas panite tähele - rahutusel on perioodid, aga rahul hetked? Nojah.. Igatahes hetkel olen jõudnud rahulolu sadamasse ja see meeldib mulle...
Rahulolul on muideks mitu temperatuuri. Madal, keskmine ja kõrge. Kõrge temperatuuriga rahulolu on tegelikult pigem kirgastunud õnnetunne, kus maasika-kohupiima korv maitseb lõunakohvi kõrvale nagu ootamatu unistuse täitumine ja pargist läbi jalutades näed puude kevadmõtteid roosa vinena nende latvade kohal kumamas.

Kui sõna "kirgas" lähemalt uurida, on näha, et tegemist on kõrgmäega, mille jäätunud tipust on kerge alla libiseda. Võib ka haiget saada. Vanasti ma ei teadnud seda. Õigemini küll nooresti :-).
Tegelikult oli mul kavas rääkida sellest, kuidas mul kogu aeg meelest läheb maailma mitmepoolsus ja see, et must ja valge, ilus ja räpane, õrn ja jõhker on ühe terviku erinevad pooled. Isegi siis, kui nad asuvad eri kohtades või erinevates inimestes.

Sildid: , ,