Värviotsing. Ja soojuse

Kuna rahutus ja tüdimus oli suur, haarasin lõunavaheajal kaasa ühe noore kolleegi ja läksime värve otsima. Väljas olles mõjub vihm paremini ja inspireerivamalt kui laua taga arvutit toksides - selline ürgjõud ikkagi :-). Igatahes Õpetajate majas olid Aapo Puki portreed. Tema näitusi külastades ei tea kunagi mida oodata ja Õpetajate majas polnud ma pärast kohviku sulgemist käinud. See oli päris sürr.. Saal oli hämar, pildid ei paistnud lausa väljagi - ikkagi on valgus see, mis värve loob! - klõpsasin tuled kuskilt nurga tagant lülitist põlema ja.. tundub, et tal on otsingute periood, nii kaootiline mulje jäi. Kohviku saalis olid nüüd ka pildid, seinte ääres tühjad konverentsi toolid ja otsaseinas eestkõneleja laud - see oli ainuke laud toas. Laua kohal rippus Tähtsa Mehe portree ja selle kõrval Kahe Ilusa Tüdruku portreed. Mõned vanadaamid olid ka taustal sosistamas. Väljas aknaplekkidel trummeldas vihm järjest kiiremat marssi.. maja tundus nii vaikne ja tühi.. Soojuse leidsime Hella Hundi menüüst ;-). Hopp!